Vabad kunstid: traditsioonilised meediad
- Ebatraditsiooniline joonistamine (Kaasaegne joonistus?)
- Traditsiooniline joonistus. Jarõna Ilo
- Joon ja liikumine. Joonistus kui tegevuse jälg. (Kaasaegne) tants (kaasaegses) joonistuses
- Joonistus ruumis, ruumiline joonistus (joonistus skulptuuri, installatsiooni, projektsioonina)
- Pildikeelte mitmekesisus kaasaegses joonistuses
- Visuaalne päevik, visandiplokid. Märkmed, mõttearendused, katsed ja eksitused
- Skeemid, plaanid, kaardid, mudelid, maketid jt struktuurikujutised kunstis (teema on hästi avar, vajab kitsendamist ja täpsustamist)
- Jutustav pilt (piltjutustus, jutustuse kohalolek ühes pildis)
- Avaliku ruumi kunst Eestis (läbi aegade)
- Vabaduse sammas Vabaduse väljakul
- Assamblaaž Eesti kunstis
- Kollaaž kunstitehnikana Eestis
- Maali hetkeseisust Eesti kunstis
- Akvarellimaalist Eestis 21. saj.
- Installatiivne skulptuur pärast 1990-ndaid (Ojaverid, Vahtrapuu, Kirsipuu, Väli, Starkopf)
- Klaas kaasaegses Eesti kunstis (skulptuur, installatsioon jne.)
- Dolores Hoffmanni vitraažid Pühavaimu kirikule (või mõni teine suurem monumentaalkunsti teos)
Vabad kunstid: uued meediad
- Interaktiivne kunst Eestis
- Animatsiooni liigid
- Priit Pärna animatsioonilooming (täpsustada - nt sihipärane inetus, suhestumine kultuurilooga, jutustuse keerdkäigud vm selles)
- Küborgid kunstis
- Taktikaline meedia
- Dokumentaalsus ja fiktsioon kaasaegses fotokunstis
- Ruumikäsitlused kaasaegses fotograafias (teemat võiks täpsustada ja suhestada teiste väljendusvahendite abil tehtuga)
- Tüpoloogiad fotograafias (üksikasjalikkuse ületamine)
Rakenduskunstid
- Kohila puupõletus
- Klaasikunsti arengusuunad 21. saj (kas siia kategooriasse?)
- Tallinna Ülikooli tunnusgraafika areng ja kujunemine
- Igapäeva disain tarbeeseme kujunemise näitel (näit. nuga ja kahvel: kust alguse saanud, mis vahepeal ja kuhu suundumas)
- Kärt Ojavee looming, intelligentsed tekstiilid
- Eesti uued koolihooned (20. saj. lõpp - 21. saj. algus)
- Avaliku ruumi kujundajad: (tänase linnaruumi loojad)
- Eesti arhitektid (loetelu)
- Eesti disainerid (loetelu)
- Eesti graafilised disainerid (loetelu)
- 80.-ndate aastate Eesti plakatikunst. Tähtsamad autorid, poliitiline taust jne.
Kunstnikud, rühmitused ja ühendused
- 60-70ndate aktiivne keraamikute põlvkond (Lass, Sõmer, Matvei, Kormašova, Uustalu jt)
- Tiina Puhkan - fenomen Eesti tekstiilikunstis
- Asuurkeraamika
- Arhitekt - maalikunstnik- õpetaja Vahur Sova
- Arhitektuuribüroo KOKO
- Eesti naisskulptorid (põlvkonnakaaslased Mikof, Kuulbusch, Palm, Kolk, Ditman jt.)
- Skulptuur ja skulptorid väljaspool Tallinna (Tartu, Pärnu, Rakvere)
- Skulptorite noor põlvkond (Kangro, Kaselaan, Allmägi, Külm)
- Jaak Soansi looming
- Disainer Marko Kekiševi visuaalne maailm
- Disainer Heino Prunsveldi visuaalne maailm
- Professor Ivar Sakk - disainer ja õpetaja
- Sergei Isupov – eestis hariduse saanud rahvusvaheliselt tunnustatud keraamik
- Flo Kasearu kujunemine kunstnikuks
- Eesti Meediakunstnike Ühing (MARTU)
- Joonmeedia tegevus
Kunstiteooria
- Kitš (camp) Eesti kunstis
- Kristlik kunst 2000-2010 (Jaani kiriku galerii.Eva Jänes)
- “Purkisittumise” teema areng Eesti ajakirjanduses ja kunstikriitikas
- Rahvuslikkus versus rahvusvahelisus kaasaegses kunstis
- Ekskrement kunstis
- Feministlik kunst Eestis
Kunstisündmused ja -nähtused
- Köler Prize: EKKM, nominendid, laureaadid, üritused
- Kunstniku ateljee muutuvas ajas (tähendus, funktsioon)
- Maalikunstniku tööruum
- Akadeemilise maalistuudio tunnusjooned täna
- Kunstikoguja Mati Miilius
- Eesti Veneetsia Biennaali projektid
- Virtuaalsed kunstimuuseumid
- Kinobuss
Kunstiharidus
- Kaasaegne kunstiõpetaja Triinu Jürves (või mõni teine) – meetodid, õpilased...
- Arhitektuuripärandi õpetamine üldhariduskoolis
- Klaasikunsti rakendamine kunstiharidses (huvikoolid, - ringid jne.)
- Maali õpetamise suunad põhjamaade ülikoolides
- Sally Stuudio
- Arhitektuurikool
Visuaalkultuur
- Disainiauhinnad ja nende väljundid Eestis
- Vabaõhumuuseumi valitud objektide analüüs (hooned või tarbeesemed) tänase riikliku õppekava valguses (kuidas esemeid õppekava valguses analüüsida? Vb kuidagi teisiti sõnastada?)
Varia
- Uute tehnikate ja suundade väljatöötamine Eesti kunstnike loomingus (Uslar, Saare, Koha)
- 3D printimine (Rapid prototyping)
- Kunstiga seotud rakendused tahvelarvutis ja telefonis
- Kunstiturundus - hästi müüvad kunstnikud
Kristi, ma ei suutnud seda teksti ikkagi toimetamise võtmes avada (pliiatsit ei paista kuskil). Kirjutan siis siia. Vabandust...!
ReplyDeleteMargot
Joon ja liikumine. Joonistus kui tegevuse jälg. (Kaasaegne) tants (kaasaegses) joonistuses
Joonistus ruumis, ruumiline joonistus (skulptuurid, installatsioonid, projektsioonid)
Pildikeelte mitmekesisus kaasaegses joonistuses
Visuaalne päevik, visandiplokid. Märkmed, mõttearendused, katsed ja eksitused
Skeemid, plaanid, kaardid, mudelid, maketid jt struktuurikujutised kunstis (teema on hästi avar, vajab kitsendamist ja täpsustamist)
Priit Pärna animatsioonilooming (täpsustada - nt sihipärane inetus, suhestumine kultuurilooga, jutustuse keerdkäigud vm selles)
Jutustav pilt (piltjutustus, jutustuse kohalolek ühes pildis)
Dokumentaalsus ja fiktsioon kaasaegses fotokunstis
Ruumikäsitlused kaasaegses fotograafias (teemat võiks täpsustada ja suhestada teiste väljendusvahendite abil tehtuga)
Tüpoloogiad fotograafias (üksikasjalikkuse ületamine)
Kunstniku ja modelli suhted (kaasaegses portrees)
Tere, püüan harjuda keskkonnaga.
ReplyDeleteKahju, et olen üle-esmaspäeviti Tartus ega saa koosolekul osaleda. Aitäh algatuse eest. Kui tohib, oleks siinse nimekirja puhul paar kommentaari.
1. Juhendamine. Kui teemad on välja käidud, kas te olete kindlad, et oskate juhendada? Näiteks "küborgi kunst" - minu teada pole osakonnas kedagi, kes oleks kompetentne seda juhendama, rääkimata küsimusest, et mida see teema üliõpilasele annaks.
2. Allikad. Kui teemat välja käia, peaks olema ette teada, et üliõpilasel on allikaid, millele toetuda. Et ära hoida juhtumeid, kus terve töö põhineb ainult ühe kunstniku intervjuul, mis pole esiteks akadeemiline uurimus (vaid ajakirjandus), teiseks puudub laiem kontekst ja taust, kolmandaks subjektiivne, neljandaks soodustab (mõtte)laiskust. Allikad peaks olema heal juhul kombineeritud: üldteosed, uurimused, ajakirja artiklid, ajalehe arvustused, suulised intervjuud, tekstid eri keeltes jms. VÕI peaks esmalt õppejõud end kurssi viima narratiivse uurimisviisiga (mis tuleneb sotsioloogiast), mis tingimustel uuritakse intervjuud ja kuidas seda läbi viiakse.
3. Originaal ja repro. Iga teema puhul peaks endalt küsima: kas tudeng saab näha töid originaalis? Mitte nii, et ta uurib töid, mida on näinud halva resolutsiooniga interneti reprona. See on ikka vastutus - viia tudeng kokku originaalkunstiga. Seetõttu võiks rohkem ära kasutada muuseume, kus püsiekspositsioonid ja näitused.
4. Iga teema juures peaks olema siis ka juhendaja nimi.
5. Kas praeguse nimekirja puhul on tegemist "loomingulise teadvuse vaba vooluga" või on see üliõpilastele esitamiseks ametlik nimekiri? Tuleks eri õppejõudude teemad ka omavahel suhestada kuidagi. Näiteks väga tahaks "fekaalid" välja jätta - esiteks TKM viimane näitus pani punkti sellele meedia poolt pealesunnitud teemale ja teiseks mida selle uurimine noorele inimesele annaks.
6. Uurimise erinevad tüübid. Võib-olla peaks korrastama ka seda valdkonda, näiteks kunstiajalooline uurimus, vaatluspõhine uurimus reaalajas, narratiivne uurimus, veel...
7. Strateegia. KAS ei saaks nii, et üliõpilane seob oma uurimisteema ka baka lõputööga kuidagi. Uues õppekavas nõutakse TEOORIA + PRAKTIKA koos toimimist, mida meie õppes peaks andma just seminaritöö + baka kunstiprojekti ühtsus. Kas see on nii raske?
8. minu ettepanekud teemadeks:
Kumu reaalajalise näitusega seonduv teema (vaja läbi arutada ja fokuseerida)
Kumu haridusprogramm ja selle seos näitusega (reaalajas toimuva uurimine, vaatluspõhine)
Kuidas ise teha kunstiajakirja / blogi (Artishoki näitel, kunstikeskus.ee näitel)
Kuidas ise teha kunstimuuseumi (EKKM näitel)
Isetehtud kunstinäitused (DIY näitused)
Kunstnik kui kunstiõpetaja (vaja valida, keda uurida, ja lugeda ka kunstiõpetuse ajalugu)
Kunstiajaloo õpetamine koolis (vaja fokuseerida, seda võib mitu tudengit korraga teha)
Tere Heie! Mina lisasin teema küborgitest ja olen pädev seda ka juhendama. Ma arvan, et pole põhjust midagi välja jätta, küborgid on uusmeedia kunstis eraldi teemana täiesti esindatud. Kuna üliõpilaste huvid on erinevad, siis on põhjust pakkuda teemasid välja võimalikult laias ringis.
DeleteKuna kunstiharidus koolis tegeleb kogu visuaalkultuuri, mitte ainult kunstiga, siis on võimalike teemade ring minu arust veel kordi laiem.
Olen väga nõus sinuga nii uurimise tüüpide, allikate, kui strateegia täpsema läbimõtlemise osas. Teemad juba iseenesest tegelikult loovad sättumuse teatud uurimistüübi kasutamiseks. Poleks paha see omavahel läbi arutada ja koostada näiteks uurimistüüpide loetelu (vb koos töö põhimõttelise struktuuriga) ning panna igale teemale taha näiteks ühe tähega (näiteks N narratiivse uurimuse puhul), milliseid uurimistöö tüüpe antud teema puhul soovitame. Nii saaksid kõik juhendajad ka oma kogemuste- ja oskustepagasi üle vaadata ja soovi korral ka end sihipäraselt täiendada.
Juhendaja nime me siia lehele ei pannud, et valitaks pigem teema, mitte juhendaja nime järgi. Aga enamusel teemadel on tegelikult juhendajad vaikimisi olemas, kes teema välja pakkus, see üldiselt oli valmis ka juhendama. Juhendajatega variant sellestsamast nimekirjast on momendil veel koostamata.